Ärge te mitte arvakegi, et hambakasvatus näiteks on kerge töö. 8 kuud täpselt võttis aega, enne kui esimene paistma hakkas. Ja nüüd vaja veel mitukümmend neid toota. Või siis näiteks voodipeale ronimine või sealt hoopistükkis allakukkumine. Jällegi tubli töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Kusjuures aegruumi kontiiniumiga vastuollu minnes kukkus poiss voodist ennem alla, kui ta sinna ronis (viimane sai teoks veebruari keskel).
Miks peaks inimene lamama või kõhutama, kui ometigi on võimalik püsti seista. Õnneks on tuba täis igasuguseid asju, mille najal ennast üles tirida ja siis täismehe kombel ringi kaeda. Rasmus ei ole valiv poiss - püsti võib end tirida põhimõtteliselt ükskõik, mille abil, olgu see siis tool, kapp, telekas, vanemate juuksed, silmad või kõrvad.
Personaalsed lemmikasjad on 'ärral pesumasin ja kompuuter. Esimesest on aru saada - müriseb, keerleb, võdiseb ja on muidu põnev asi. Aga puuter - kas tõesti see mõjub, et isa ja ema, aga eriti just isa, sinna sageli põrnitseb ja klõbistab.
Ja naerab meite poiss ka palju. Kohe mõnuga ja laginal. Eriti, kui kõdistada :)
Nagist saab siis ka näha.
