Ülevaade aastast 2007

Olulisim on vast, et meite poiss sai novembris 5'e ja detsembris 6'e kuuseks. Sellised ootamatud ja siiani täheldamata sündmused. Intelligentsis ja armsas olekus on hoitud taset, et mitte öelda asututud uusi ja väga pikki samme.

Käisime ujumas. Korda 3. Poisile väga meeldis aga kloor oli liiast. Vaadake see lastebassein keskhaiglas on selline..lastene, ehk kui siriseb, siis siriseb ja seda vett siis klooritakse ja kogu see kompott ajas kõhust punaseks. Proovime varsti, kui nohu üle läheb, avalikemaid kohti, kus kloori vähem.

Roomamine on täiesti olemas. Tulemus ei vasta veel panustatud energiahulgale. Tagajalad lükkavad, aga esijalad ei toeta veel, seega päris naljakas ukerdamine on. Samas piisav, et voodiservi turvata ja pidevalt jälgida. Täna näiteks rullis põrandal end paar korda üle külje, et jõuda oma teki pealt videokassette nokerdama.

Ja universaalsed väljendid nagu "mam-mam" või "aitah" sobivad nii õigesse konteksti kui ka kõike muud väljendama. Toredaim oli muidugi, kui kuuenda kuu sünnipäeva hommikul peale õnnitlusi Rasmus rõõmsalt "aitahhh" kostis.

Käsi sirutub põhimõtteliselt kõige järele, mis vähegi fassineerib ja kui tuju pole õige, siis andke aga olla. Sellist solvumist näidatakse üles, nagu oleks A'd väärt bakalaureustöö nimetatud hulleimaks soperdiseks inimkonna (noh, bakatööd on enamjaolt kõik suurimad soperdised, aga noh..bakatööde arvestuses) ajaloos.

Ja kus on ikka toimetamist ja tegutsemist rüblikul. On õndsad need päevad, kui ta näiteks kl 12 magama läheb. Parimad tulemused on ka näiteks pool 3 öösel. Keskmine jääb sinna 1 kanti. Õnneks ta ei jonni eriti õhtuti vaid on vastupidiselt üliergas ja rõõmus ja tore on kell pool 2 näha neid rõõmust kilavaid silmi nagu kutsikal, et "noh, vanemad, mis tukute - mängime!" :)

Mõõdud? Viiendal elukuul TÄPSELT 7 kg ja 68 cm. Kuuenda elukuu andmeid pole, aga poiss on pikk ja kenasti sale. Täpselt emasse :).

Jõulud tõid talle muidugi ohtralt kinke, milledest suurimat rõõmu pakkus nende pakkepaber. Krabisev ja rebitav ja maitsev värviline paber. Oh õnne, tänan sind, armas Jõulumees.

1. jaanuaril sai Rasmus ahjuõuna, mis on tema esimene toit, mis ei ole noh..see teine toit :). Kui ta räägiks, siis kommenteeriks ta tõenäoliselt taktitundeliselt, et "see oli..hmm..huvitav. Veel üks ports? Oi ei aitäh, mul on kõht juba päris täis." Täna oli mõnevõrra edukam katse ja täheldada võis lausa huvi. Küll lühikest aga siiski lootustandvat.