Kaebus

Rasmus esitab noomituse oma isa pihta, kes ei viitsi arvestatava sagedusega siia midagi kirjutada. Blogi omanikul on muudki toimetamist, kui "puutrit montida" koguaeg. Jäi ju jutt, et isa teeb seda :)

Ärge te mitte arvakegi, et hambakasvatus näiteks on kerge töö. 8 kuud täpselt võttis aega, enne kui esimene paistma hakkas. Ja nüüd vaja veel mitukümmend neid toota. Või siis näiteks voodipeale ronimine või sealt hoopistükkis allakukkumine. Jällegi tubli töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Kusjuures aegruumi kontiiniumiga vastuollu minnes kukkus poiss voodist ennem alla, kui ta sinna ronis (viimane sai teoks veebruari keskel).

Miks peaks inimene lamama või kõhutama, kui ometigi on võimalik püsti seista. Õnneks on tuba täis igasuguseid asju, mille najal ennast üles tirida ja siis täismehe kombel ringi kaeda. Rasmus ei ole valiv poiss - püsti võib end tirida põhimõtteliselt ükskõik, mille abil, olgu see siis tool, kapp, telekas, vanemate juuksed, silmad või kõrvad.

Personaalsed lemmikasjad on 'ärral pesumasin ja kompuuter. Esimesest on aru saada - müriseb, keerleb, võdiseb ja on muidu põnev asi. Aga puuter - kas tõesti see mõjub, et isa ja ema, aga eriti just isa, sinna sageli põrnitseb ja klõbistab.

Ja naerab meite poiss ka palju. Kohe mõnuga ja laginal. Eriti, kui kõdistada :)

Nagist saab siis ka näha.

Ülevaade aastast 2007

Olulisim on vast, et meite poiss sai novembris 5'e ja detsembris 6'e kuuseks. Sellised ootamatud ja siiani täheldamata sündmused. Intelligentsis ja armsas olekus on hoitud taset, et mitte öelda asututud uusi ja väga pikki samme.

Käisime ujumas. Korda 3. Poisile väga meeldis aga kloor oli liiast. Vaadake see lastebassein keskhaiglas on selline..lastene, ehk kui siriseb, siis siriseb ja seda vett siis klooritakse ja kogu see kompott ajas kõhust punaseks. Proovime varsti, kui nohu üle läheb, avalikemaid kohti, kus kloori vähem.

Roomamine on täiesti olemas. Tulemus ei vasta veel panustatud energiahulgale. Tagajalad lükkavad, aga esijalad ei toeta veel, seega päris naljakas ukerdamine on. Samas piisav, et voodiservi turvata ja pidevalt jälgida. Täna näiteks rullis põrandal end paar korda üle külje, et jõuda oma teki pealt videokassette nokerdama.

Ja universaalsed väljendid nagu "mam-mam" või "aitah" sobivad nii õigesse konteksti kui ka kõike muud väljendama. Toredaim oli muidugi, kui kuuenda kuu sünnipäeva hommikul peale õnnitlusi Rasmus rõõmsalt "aitahhh" kostis.

Käsi sirutub põhimõtteliselt kõige järele, mis vähegi fassineerib ja kui tuju pole õige, siis andke aga olla. Sellist solvumist näidatakse üles, nagu oleks A'd väärt bakalaureustöö nimetatud hulleimaks soperdiseks inimkonna (noh, bakatööd on enamjaolt kõik suurimad soperdised, aga noh..bakatööde arvestuses) ajaloos.

Ja kus on ikka toimetamist ja tegutsemist rüblikul. On õndsad need päevad, kui ta näiteks kl 12 magama läheb. Parimad tulemused on ka näiteks pool 3 öösel. Keskmine jääb sinna 1 kanti. Õnneks ta ei jonni eriti õhtuti vaid on vastupidiselt üliergas ja rõõmus ja tore on kell pool 2 näha neid rõõmust kilavaid silmi nagu kutsikal, et "noh, vanemad, mis tukute - mängime!" :)

Mõõdud? Viiendal elukuul TÄPSELT 7 kg ja 68 cm. Kuuenda elukuu andmeid pole, aga poiss on pikk ja kenasti sale. Täpselt emasse :).

Jõulud tõid talle muidugi ohtralt kinke, milledest suurimat rõõmu pakkus nende pakkepaber. Krabisev ja rebitav ja maitsev värviline paber. Oh õnne, tänan sind, armas Jõulumees.

1. jaanuaril sai Rasmus ahjuõuna, mis on tema esimene toit, mis ei ole noh..see teine toit :). Kui ta räägiks, siis kommenteeriks ta tõenäoliselt taktitundeliselt, et "see oli..hmm..huvitav. Veel üks ports? Oi ei aitäh, mul on kõht juba päris täis." Täna oli mõnevõrra edukam katse ja täheldada võis lausa huvi. Küll lühikest aga siiski lootustandvat.

Meite poiss on 4 q'ne

Juba mõnda aega muidugi. Aga aeg on irrelevantne. Eriti lõunaaeg kusjuures. Aga see pole oluline.

Ühesõnaga 4 kuune Rasmus pöörleb vabalt ümber oma telje, kardab kõdi, naerab palju ning on läbinud oma elu esimese haiguse (kõhugripp, aga õnneks kergemal kujul, kui suurtel inimestel). 4 kuu strateegilised mõõdud on 6,7 kg ja 66 cm. Rõõmupakkuvalt suur huvi on tänaval kõndides kõige ümbritseva, aga eriti autode vastu. Hmm, kellelt see küll päritud on, küllap emmelt :). Vankrit peaaegu ei kasutagi, ainult kandelina, sest vankrist ei näe ju mitte miskit. Ainult vankrilage. Aga vot kus linas on vahva rännata ja inimesi kaeda. Vannis olles laseb silmad poolenisti kinni ja hakkab mõnust ägisema. Ägiseb kuni vesi jahtub siis lööb natuke jalaga sulpsu ja nõuab siis välja.

Sünnipäeva oli seekord sattunud nimepäevaga samale päevale ja see lausa eeldas külalisi. Rasmus saatis ühe kutse ja sellele vastati. Tuli pisi-Otto oma vanematega. Rasmuse reaktsiooni asjale võib näha SELLES videos. Oli võimas pidu.

Meite poiss on 3 q'ne

Proovime siis veelkord. Nimetame selle blogi Rasmuse kolmanda kuu sünnipäeva puhul tehtud blogiks. 22. augustil tehtud postitus ei loe :).

See siin on pigem päevik ses mõttes, et kui vaja näiteks meenutada, mis vanuses meite poiss miskise trikiga hakkama sai, siis on see siin kirjas.

Praeguseks hetkeks ta juba keerab ennast kõhuli. Mis aga on poolik projekt, sest siis tuleb kohe kange isu roomama hakata, aga see veel välja ei tule. Hirmsa puksimise ja rapsimise saatel läheb poiss lõpuks suisa tigedaks ja siis on targem appi tõtata. Muidu alles kuuled, kuidas luukas õlut teeb.

Samuti on tekkinud korralikud rezhiimid. Õhtul kl 21 paiku jääb tuttu, öösel korda kaks sööb ja hommikul kl 7 paiku on äratus. Kuulujärgi magab kuskil 9'st 11'ni emmega edasi ka, aga sellest ei tea mina töötava isana midagi:).

Jutustab ja haarab asju ka loomulikult. Vahel laulab ise endale unelaulu.
Avastas enda peegelpildi, naeratab peegli Rasmusele ja kui too vastu naeratab hakkab päris Rasmus kõva häälega naerma. Nähes peegli Rasmust seda sama tegemas peidab pea häbelikult emme põue ja siis piilub ja naerab edasi.

Vahepeal küsib meite poiss viisaka lapsena ka poti peale. Teeb ilusti oma hädasid kaussi ja ka mujale, kui aga õnnestub.

Täna käisime kaalumas ja mõõtmas: 6,25 kg ja 64 cm.

Miilo ja Jaanes

Rasmusel on oma esimestel elukuudel olnud seltsiks põhiliselt 2 sõpra. Siinkohal tutvustaks neid lähemalt.

Tsirkuseelevant Miilo




Tema täisnimi on tegelikult Miroslav. Olles kriminaalsete kalduvustega kehandis koos Jaanese aka Jacékiga pigem keha rollis, on Miilo ülesandeks jäänud kõikvõimalikud sahkerdused, mis vajavad füüsilist sekkumist. Ei, hoidku jumal, et Miilo oleks vägivaldne. Sugugi mitte, aga ta on just seda tüüpi, kes kolme-sõrmkübara-triki käigus oskab kuulikese paigutada just selle kübara alla, milles sa oled kindel, et see sugugi olla ei saa. Jürgenveeberlikku show'd Miilo ei tee - pigem rahmeldab omaette. Loomult on ta sõbralik ja ei teeks kärbselegi liiga. Ja ka tema minevik, mis võib pealiskaudsele lugejale tunduda ebasobiv, et viibida väikelapse läheduses, on pigem tingitud rasketest oludest ja natuke teistsugustest väärtushinnangutest. Tsirkuses kasvades ja elades painduvad reeglid märksa rohkem ja teistest suundades. Mõne asja omandamine osava silmamoonduse abil on pigem elustiil, kui soov ratsa rikkaks saada.

Jaanes



Jaanes aka Jacék on koos Miiloga olnud juba aastaid nagu sukk ja saabas, yin ja yang, rimski ja korsakoff, välk ja pauk. Kui Miilo oli kehandis keha osas, siis Jaanes on enamjaolt pea. Muheda oleku ja sorava jutuga Jaanesel piisab paarist minutist, et sulle ükskõik, mida selgeks teha. Tema on täpselt selline tüüp, kes suudab jääkarule lund ja koerale kirpe maha müüa nii, et nad ei saa hiljem arugi, mis toimus. Sarnaselt Miilole ei tee Jaanes midagi paha pärast, vaid puhtast rõõmust ja sehkendamise lustist. Aegajalt on talle siiski vaja reaalsustaju tagasi tuua. Miiloga ristusid nende teed juba juba Ceske-Budejovices 78ndal aastal, kui Miilo oli parasjagu seal gastroleerimas ning Jaanes sattus toona veel noore, kuid uskumatult osava elevandi trikke nägema. Ei võtnud kaua aega, kui Jaanes mõistis, et selline kamraad oleks vast vahva, kui tegu enda heaolu parandamisega.

Miks nemad ja miks Rasmus? Rehabilitatsiooniprogramm. Nemad soovivad naasta argipäeva ja alustada uut elu. Rasmus, lahke poisina, võttis nad oma sehvluse alla. Võit-võit olukord.